Turunduse tulevik ehk ennustusi 2016. aastaks

Kui räägitakse turundusest, räägitakse reeglina turunduskommunikatsioonist ning sellest, kui tihe on selles valdkonnas konkurents: like'id, trafficu'd, retweet'id ja kõik muu säärane on äärmiselt oluline, kuid millele aga piisavalt tähelepanu ei pöörata on erinevad ökosüsteemid, milles toosama turundus toimib.

Turunduskommunikatsiooni ökosüsteem
Enne, kui lugejal kerkivad silme ette rohelised aasad, poolpaljad viigilehtedega kaetud looduslapsed ning allikal värskendust rüüpav punahirv, märgin ära et sõnal "ökosüsteem" puudub antud konteksti raames igasugune seos loodusega, vaid pean silmas elusorganismidest ja nende elukeskkonnast koosnevat iseseisvat süsteemi, mida erinevad turunduskanalid tihti on. Või on vähemasti teel sinna.

Võtame näiteks Facebook'i.
Olenemata sellest, kas tegemist on eelmainitud sotsiaalmeediavõrgustikuga või mõne analoogiga, jääb sisuline mõte suuresti samaks: tegemist on turunduskommunikatsiooni ökosüsteemiga. Poolkinnise inforuumiga, mille eesmärk on hoida kasutajat selles keskkonnas nii kaua, kui võimalik.

Facebook (aga niisamuti ka teised sotsiaalmeediavõrgustikud) on omamoodi tiik, kus värsket vett tuleb peale üha vähem - oli see ju alles eelmine aasta, kui Facebook muutis osade videode keskkonnast välja linkimise võimatuks, s.o. video üleslaadimise võimalus oli kasutajal küll olemas, kuid Facebook'i antud tingimustel - ühelt poolt kasutajamugavus, teisalt poolvägine soov kasutajat pikemalt kinni hoida. Analoogseid näiteid on veel.

Eelnimetatu oli aga üks eredamaid näiteid sellest, kuidas mitmed võrgustikud "ökosüsteemistuvad", s.o. järjest enam teenuseid soovitakse pakkuda ise, selle asemel et seda kolmandate osapoolte käest võtta.

Miks see oluline on? Sest see on suhteliselt selgejooneline trend ning Facebook, olles (tahes või tahtmata) sotsiaalmeediamaastiku üks imposantsemaid lipulaevu, annab kahtlemata aimu sellest, millised uuendused on plaanis ka teistel sotsiaalmeediavõrgustikel.
Siit paistab selleks olevat üha piiratum kasutaja valikuvabadus.

Sotsiaalmeediavõrgustikust pisut kallim näide on native app'id ehk mobiilirakendused, mis sarnaselt eelnimetatule, on samuti eesmärgile orienteeritud ökosüsteemid - keskkonnad, mille eesmärk on hoida kasutajat selles võimalikult kaua.

Tõsi, native app'i loomine, nagu seda on teinud näiteks Eesti Energia või RMK, nõuab üksjagu ressurssi nii ajalises, kui ka selles teisest mõistes. Mõte jääb aga kõigest hoolimata aga samaks - luua kinnine, omnipotentne kasutajakeskkond, milles viibitud aeg on mobiilirakenduse edukuse üks indikaatoreid.

Ma nõustun ka, et hetkel on "äpi" mõte üks - pakkuda pelgalt teenust. Kuid nagu ka pealkiri ütleb, ei ole selle artikli eesmärk rääkida olevikust, vaid vaadata ettepoole.

Mitmekesisus on võti
Aasta aastalt on inimeste võime sisu tarbida üha vähenenud, s.o. oma "informatsioonilaks" soovitakse kätte saada võimalikult kiiresti, kusjuures tasakaal sisukuse ning tarbimismugavuse vahel on kriitiline - liiga mugav tarbimine võib üles kaaluda sisusse süübimise vajaduse, samas kui liiga pinnapealne sisu võib lugeja tähelepanu hajutada ning sundima teda lahkuma.

Oli aeg, kus tekst oli teema ning prevaleeris erinevate sisuformaatide kirjus valikus, kuid mida aasta edasi seda enam teeb oma võidukäiku video. Kusjuures, mitte niisama video, vaid animeeritud lühiklipid on see, mis tarbijat kõnetavad.

Seejuures on oluline märkida, et ka muidu ühe-kahe-minutilistest videotest on noorema generatsiooni jaoks saamas liig - üha enam eelistatakse paari sekundi pikkuseid .gif'e ehk grafic image file'e.
See on aga libe tee, sest domineeriv osa inimestest, keda .gif'id kõnetavad, on noorem generatsioon.

Tõsi, nagu ka paljud erialaspetsialistid, vaidlevad ka turundusinimesed erinevate trendide populaarsuse üle, kuid üks, milles ollakse reeglina ühel meelel, on et sisu on kuningas ning kasutajamugavus (sh meedia maht/pikkus) on ülitähtsad.

Kahtlemata ei ole blogimine kuhugi kadunud ning pidades silmas, et populaarseimad otsimootorid kasutavad enda algoritmides orienteerumiseks erinevaid märksõnu, ei ole see peen kirjakunst tõenäoliselt niipea kadumas.

Mida aga tuleks mõelda on see, kas SEO on antud kontekstis tähtsaim, kui klient tegelikkuses sellest ei huvitu?
Tõsi, SEO olulisus page rank'i puhul on raske alahinnata, kuid kui blogi lugejat ei kõneta ning viimane on huvitatud hoopis videost, mis siis?

Ei ole tegelikult välistatud, et blogist saab, üha enam ning enam, pelgalt otsingutulemustes kuvamise järjekorra indikaator, kus paremad postitused "koos" oma lehtedega pääsevad otsingute etteotsa ning kehvemad vajuvad tasapisi otsingutulemuste 2. leheküljele (loe: põrmu).

Siit jõuamegi mitmekesisuse temaatika juurde, kus video põimimine sõnalise sisuga võiks kogu lehte pisut vürtsitada.

KYC - Know Your Client**
Nagu oleme toonitanud ka varem, on erinevaid kommunikatsioonitegevusi planeerida oluline teada seda, millene on auditoorium. Kes kogu loodavat sisu tarbib?

Kas tegemist on noorte või tera vanemate inimestega, naiste või meestega, millised on nende harjumused?

Pelgalt selle küsimuse najal muutub ka sel aastal üha tähtsamaks Big Data ehk suurandmed, mille eesmärk on just see - aidata tunda oma klienti.

Seejuures ei ole ma kindel, kui palju areneb edasi ekstreemsemat sorti kliendianalüüs nagu seda on näiteks neuroturundus, sest olgem ausad - olgugi, et erinevate katsete tulemused on olnud paljulubavad, on neuroturundus enamike teenust vajavate ettevõtete jaoks siiski suhteliselt kosmiline lähenemine, ning seda nii töövõtete kui ka hinna poolest.

Tõenäoliselt on see üheks põhjuseks, mis suurandmeid pakkuvaid ettevõtteid tekib nagu seeni peale vihma - ühelt poolt on tegemist oskusliku võimalusega buumi ära kasutada, teisalt vaatab aga vastu reaalne vajadus teada paremini, kes on see, kelle jaoks eksisteeritakse.

*https://blog.intercom.io/the-end-of-apps-as-we-know-them/
** inglise keelest "tunne oma klienti"